Firma alustas tegevust 1993. aastal munitsipaalettevõtte MAJA nime all.

Esimesel tegutsemisaastal oli käive 6,5 miljonit krooni, mis 15 aasta jooksul on tänaseks suurenenud ligi 39 miljoni kroonini. Auditeerimata andmetel oli 2008 a. käive 44,9 miljonit krooni. 2009  a. mai seisuga töötab AS SAKU MAJA-s 60 töötajat.

1993. aastal alustas tegevust Munitsipaalettevõte Maja.

1994. aastal oli käive 6,5 miljonit krooni, mis 11 aasta jooksul on tänaseks suurenenud viis korda, 33 miljoni kroonini. Esimestel aastatel olid põhitegevusaladeks munitsipaalomandi haldamine, Saku valla elanikele kütte ja kommunaalteenuste osutamine.

1995. aastal lisandusid kaks heitvee ülepumpamisjaama ja survekanalisatsioonitrass.

1996. aastal lisandus uue teeninduspiirkonnana Kurtna. Avati Sakus ehitusmaterjalide ja majapidamiskaupade kauplus-ladu.

1997. aastal kujundati munitsipaalettevõtte MAJA ümber aktsiaseltsiks SAKU MAJA. Uue teeninduspiirkonnana lisandus  Männiku küla. Rekonstrueeriti Tehnika katlamaja, mis viidi üle gaasiküttele. Rekonstrueeriti Pähklimetsa kvartali kanalisatsioonivõrk  811 jm ulatuses. Renoveeriti veetrasse 258 jm ulatuses ning uuendati Männiku ja Nurme veepumbajaamade seadmestik.

1998. aastal anti käiku kauplus-lao müügisaali laiendus. Renoveeriti kontorihoone välisfassaad. Ehitati ümber gaasiküttele Kannikese katlamaja, uuendati soojatrasse 802 jm ulatuses, rekonstrueeriti Saku kesk-kvartalit varustav boilersõlm. Rekonstrueeriti täielikult Saku heitveepumpla tehnoloogiline, elektri- ja automaatikaseadmestik. Rekonstrueeriti Teaduse veepumbajaama elektri- ja automaatikaseadmestik. Dekonserveeriti ja rakendati tööle Nurme veepumbajaam.

1999. aastal alustasid tegevust noorte meelelahutuskeskus Toptuba ja Saku turg. Rajati Kurtnasse täisautomaatne kergõlil töötav katlamaja ja remonditi kõik soojatrasside siiberkaevud. Rekonstrueeriti Männiku heitveepumpla tehnoloogiline, elektri- ja automaatikaseadmestik. Asendati heitvee peatrass lõigul Uus-Saku-Pargi-Tallinna mnt. Hermetiseeriti heitveekaevud Saku Tehno-Traani tee lõigul. Teostati videovaatlused mitmes kanalisatsiooni peatrassilõikudes. Paigaldati veetrass koos hüdrantkaevudega Männiku külas lõigul Lasketiiru pumpla - Tooma tee. Rajati mahutihoone ning paigaldati tehnoloogiline ja automaatikaseadmestik Kannikese tänava veepumplale ning kõik Saku asula veepumbajaamad ühendati ühtsesse võrku. Remonditi Lokuti ja Jälgimäe veepumlate hooned ja sisseseaded. Korrastati peahoone katus ja tulekaitsesüsteem.

2000. aastal rekonstrueeriti soojatrasse 501,5 jm ulatuses. Kurtna katlamajale paigaldati uus korsten ning viidi katla toitesüsteem üle põlevkivi küttele. Teostati Saku kanalisatsiooni põhitrasside läbipesu ja videovaatlus, rekonstrueeriti Kooli tee 5 asuv heitveepumpla. Rajati kanalisatsioonivõrk Männiku külas. Rekonstrueeriti Männiku küla kvartali veetrassivõrgustik, samuti Männiku, Lokuti ja Jälgimäe veepumbajaamade elektriseadmed. Rekonstrueeriti Nurme veepumbajaama automaatikasüsteem ning viidi kõik veepumbajaamad üle telefoni robotvalvele. Renoveeriti Tehnika tn katlamaja välisfassaad.

2001. aastal lisandusid uute tegevusvaldkondadena kinnisvara haldus ja laienes elektrienergia müügi piirkond. Paigaldati Tehnika katlamajale uus metallkorsten ja remonditi vana korsten. Paigaldati Tehnika katlamajja uuetüübiline märgökonomaiser,  mille tulemusena paranes oluliselt katla kasutegur. Remonditi  "crack" meetodil Juubelitammede tee ja Teaduse 1 kanalisatsioonitrassid  ning Traani tee alune veetrass. Remonditi Jälgimäe küla kanalisatsiooni survetrass ja teised trassid kokku 878 jm ulatuses. Lisandus uus teeninduspiirkond: soetati Tõdva veepumbajaam, kus viidi läbi rekonstrueerimistööd. Kurtna veepumbajaama paigaldati veepuhastusseadmed, mille tulemusena paranes oluliselt vee kvaliteet. Rekonstrueeriti kannikese tänava piirkonna elektri transiitjaotussüsteemid. Teaduse 1 büroohoones parandati hoone välisfassaad, vahetati välja osa aknaid ja vihmaveetorustik. Oluliseks tööks kujunes laadaplatsi elamukvartali kommunikatsioonide ehitus. Uue näo sai ümberehituse tulemusena peakontor ning haldusosakond kolis aasta alguses Teaduse 1 büroohoonesse.

2002. As Saku Maja teenuste müügikäive oli 28,8 miljonit krooni ning kasum 1,3 miljonit krooni. Ettevõtte tuludest andsid suurema osa vee-ja heitveemajandus (28%) ning soojatootmine (23%). Soojatootmise valdkonnas renoveeriti lasteaia "Päikesekild" soojatrass, paigaldati Kurtna katlamajja soojusvaheti ning remonditi Kannikese katlamaja olmeruumid. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse olulisim sündmus oli Tänassilma II veepumpla soetamine, samuti käivitati Tänassilma I veepumpla ning teostati väiksemaid väiksemate trasside ja kaevude remonditöid. Kinnisvarahalduse valdkonnas teostati elamute remonditöid umbes 500 tuhande krooni ulatuses. Kõrvalvaldkondades oli oluline sündmus Saku mõisa renoveerimine ning kasutusvaldusse andmine AS Saku Majale. Mõisa rajati seminari- ja peoruumid, samuti pubi ja numbritoad.

2003. aasta alguses  avati kauplus-ladu MAJAKAUP uus müügisaal, kus uuendusena on avatud  ka lillelett. Kevadel alustas tööd Tänassilma Tehnoparki varustav veepumbajaam. Ettevõtte 2003. aasta teenuste müügikäive oli 33,3 miljoniti krooni ning kasum 1,07 miljonit krooni Soojatootmise valdkonnas renoveeriti rida Saku aleviku soojustrasse, vahetati Kurna katlamaja katel ning teostati väiksemaid remonte ja moderniseerimisi katlamajades. Vee-kanalisatsioonivaldkonnas rekonstrueeriti Õlletehase-Kannikese kanalisatsioonitrass, renoveeriti Tänassilma II ning Lasketiiru pumplad. Soetati kaasaegne mahukas purgimisauto ning teostati pisemaid remondi- ja moderniseerimistöid tehnosõlmedes. Elektrivaldkonnas paigaldati uued toitekaablid Pargi tn kaabelliinidel. Kinnisvarahalduse valdkonnas teostati elamute remonditöid ca 800 tuhande krooni ulatuses. 2003. aastal lahkus ametist senine ettevõtte juhataja Rain Oks ning juhatus muutus kolmeliikmeliseks. Juhatuse esimehe kohuseid täidab alates 15. detsembrist 2003. a Aare Sõer.

2004 - Soojatootmise valdkonnas olulisemad muudatused:
Koristati asula üldilmet rikkunud masuudimahutid ja jäätmed ning katlamaja ala piirati ohutuskaalutlustel aiaga. Renoveeriti Pargi tn- Juubelitammede tee soojatrass. Laiendati soojuse müüki As Saku Tehno territooriumile, korrastades selleks trassid. Saku Vallavolikogus võeti vastu soojuse piirhinna kooskõlastamise kord.Selle raames toimus üleminek ühetariifsele soojusele. Teostati pisemaid remondi ja korrastustöid katlamajades ja soojatrassidel. Valmistati ette Saku Vallavolikogu menetluse määrus kaugküttepiirkonna kehtestamiseks Saku asulas.
Vee- ja heitveemajanduse olulisemad märksõnad:
Lahendati  Pensu elurajooni veevarustuse kvaliteedi- jasurveprobleemid, selleks rajati umbes 600m uut veetrassi. Rekonstrueeriti Kajamaa lasteaed-alkooli veevarustus, Saku Gümnaasiumi kanalisatsioonitrass. Veekaod saadi kontrolli alla. Vastavalt ettekirjutusele paigaldati vee mikrofilter Lokuti veepumplasse. Avalöögi sai Vääna jõe valgala veemajandusprojekt. Tagasilöögi tõi kaasa erkordselt vihmane suvi ning soe talv, mille tagajärjel kasvasid kulutused heitvee puhastusele ja vähenes vee tarbimine.

Elektrivaldkonnas muutusid osaliselt ettevõtte võrgupiirkonna piirid, eesmärgiks võrgupiiride selgus ja arusaadavus. AS Saku Maja osales aktiivselt Jõujaamade ja Kaugkütte Liidu raames Tegutseva Elektrinõukogu töös, mille eesmärk oli saavutada läbiraakimistel  soodsamad elektrienergia hulgihinnad, mis võimaldaks 2005. aastalühtlustada elektritariifid Saku piires.

Kinnisvarahalduse valdkonnas oli olulisem muudatus klienditeeninduse ületoomine Juubelitammede tee hoonesse, eesmärgiga pakkuda kliendile võimalust teha kõik toimingud ühes kohas, tõsta teeninduse kvaliteeti ja hoida kokku kulusid. Samuti alustati aktiivset finantseerimisallikate otsimist, et rahastada kulukaidelamuteremonditöid. Kõrvaltegevusaladel väärib märkimist Saku mõisas tegutseva puhke- ja seminarikeskuse arengus toimunud areng, kus on  käivitunud  süstemaatiline müügitöö, mille tulemusena kasvas oluliselt külastatavus ja paranesid oluliselt majandusnäitajad.

2009- Käesoleval aastal töötab AS Saku Majas 60 inimest.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldas 22. jaanuaril 2009.a. AS Saku Maja „Saku aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekti“ rahastamise taotluse.  Investeeringu kogumaksumus on  228 991 743 krooni, millest Ühtekuuluvusfondi  toetus on maksimaalselt 179 558 578 krooni. AS Saku Maja-investeerib antud projekti raames  49 433 165 krooni. Loe lähemalt siit.