Käes on oodatud soe suvi ning järjest teravamaks teemaks on saanud ühisveevärgi vee kasutamine kastmisveeks ning selle soodustamine läbi nö kastmisvee arvestuse.

Sademetevaene periood on märkimisväärselt suurendanud veetarbimist ühisveevärgist, seda nii Põhja-Eestis kuid ka üle Eesti. Tänaseks on kujunenud olukord, kus tänu ohtrale kastmisele on AS Saku Maja veevõrkudes piirkondi, milles ollakse väga lähedal puurkaevude ja veetöötluste võimekuse ületamisele. Süsteemi tootlikkuse ületamisel lihtsalt katkeb ühisveevärgist veevarustus ning vett ei ole võimalik kasutada selleks, milleks see mõeldud on: inimeste joogiveega varustamiseks ja olmevee tagamiseks. Võimaliku tulekahju olukorra puhul selles piirkonnas ei pruugi jätkuda vett ka tulekustutuse tarbeks. Võimaliku veevarustuse katkestustega seotud ebameeldivustele lisaks kaasneb veevarustuse taastumisega ka torustiku seintele sadestunud setete lahtiuhtumine ning hüdraulilised löögid veevõrgus.  

Mitmed vallad ja vee-ettevõtted on jõudnud selle teadmiseni, et joogivee suures mahus kasutamine kastmisveeks seab ohtu inimeste varustamise joogiveega, peale seda, kui on olnud juba häired veevarustuse süsteemis. Lähemad näited saame tuua Kiili ja Kohila vallast, Tallinna linnast ning kõige suuremad probleemid on olnud Viimsi vallas. Ka Saku vallas on olnud kahes piirkonnas varasematel aastatel probleeme, kus veevarustus on katkenud. Kuid meil ei tasu oodata sellega, et probleemid jõuaksid meieni ka suurtes võrkudes ja asulates, vaid proovime ennetada probleemide teket oma käitumise muutmisega.

Seisame valiku ees – kas kasutada kvaliteetset ja töödeldud joogivett kastmiseks või meie kõigi joogi- ja olmeveeks? Põhjavee kihid on Saku vallas peamine joogiveeallikas, kus on väga kõrge kvaliteediga vesi kuid mis on ammenduv ja taastumatu ressurss. Seega on põhjaveevaru seisukorra jälgimine, kaitsmine ning säästlik kasutamine meie kõigi jaoks olulise tähtsusega.

Kõik vee-ettevõtted annavad oma panuse säästvale veeressursi tarbimisele läbi loodusvara kasutamise tasude ning investeeringute kaasaegsetesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutavatele ettevõtetele on õigusaktidega kehtestatud suunised ja kohustused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mille hulka kuulub ka tõhusa ja säästva veekasutuse edendamine.

Kodanike panus omakorda veeressursi säästmisse toimub mõistliku ja säästva vee tarbimise kaudu. Puhastatud ja taastumatu joogivee ressursi kasutamine kastmisveena on kindlasti ebamõistlik ja antud loodusressurssi mittesäästev. Kastmiseks on olemas mitmed säästvamaid moodused, millest üks on näiteks vihmavee kogumine, vee osaline taaskasutamine oma kinnistul. Loodame Teie kõigi mõistvale suhtumisele ja soovile anda enda panus keskkonnamõjude vähendamiseks!